Ürituse korraldamisel kulub suurem osa ajast planeerimisele ja organiseerimisele. Samas on oluline jäädvustada ürituse meeleolu fotodega. Professionaalse fotograafi palkamine võib olla kulukas, kuid ka ürituse pildistamata jätmine pole lahendus. Järgnevad nipid aitavad sul ise peegel- või hübriidkaameraga muljetavaldavaid ürituste fotosid teha.
Fotograafia põhitõed selgeks!
Esimene samm ägedate ürituste fotode tegemiseks on põhiteadmiste omandamine pildistamisest. Sul võiks olla peegel- või hübriidkaamera, mida oskad kasutada. Oluline on mõista kaamera erinevaid režiime (ava-, särprioriteet ja manuaalrežiim). Kui sündmus algab, peaksid teadma täpselt, mida teed, ilma et jääksid kinni tehnilistesse detailidesse. Nende teemade kohta saad õppida siin. Igal juhul soovitan tutvuda ka oma kaamera eripärade ja juhendiga.
Suurepärased ürituste fotod saavad alguse planeerimisest
Minu arvates on ettevalmistus kulla hinnaga. Enne iga ürituse pildistamist kontrollin oma nimekirja, veendumaks, kas mul on kogu vajalik info olemas. Siin olen kirjutanud üsna põhjalikult, kuidas peaks ürituste korraldaja tegema kindlaks oma vajadused sündmuse pildistamise osas. Nimekiri enne pildistama asumist võiks olla järgmine:
- mis on ürituse jäädvustamise eesmärk (See aitab selgitada vajadused fotode arvu ja sisu kohta. Samuti planeerin, millist tehnikat kasutada ja kas vaja on kaadritaguseid fotosid.);
- kus ja millal fotosid kasutatakse (Igal platvormil on omad formaadid. Näiteks Instagramis on suhe 4:5, kuid kaamera teeb foto 2:3, seega tuleb arvestada kärpimisega. Aga ka horisontaalsete ja vertikaalsete fotode varieeruvus on oluline.);
- milline on sündmuse ajakava ja “shotlist” (Kaardistan sündmuse kõrghetked, mida ei tohi maha magada, nagu konfettipursked või esinejate fotod.);
- kas on tarvis lisateenuseid (Mõnikord soovitakse, et osalejatel oleks võimalus saada mälestuseks foto sündmuselt. Sellisel juhul lepin selle eraldi kokku.);
- kas sinu liikumisele on seatud piiranguid (Pead teadma, kuidas liikuda, et mitte jääda ette näiteks videograafile või kus varjad osalejate vaatevälja).
Neid samme järgides on sul võimalik jäädvustada sündmus nii, et see kajastaks täpselt soovitud atmosfääri ja hetki.
Kuidas valmistuda ürituste pildistamiseks?
Ettevalmistused enne sündmust
Fotograafidele, pole neid vaja üle korrata, küll aga on vaja neile, kes pildistavad harva.
Klassikaliste plaanide pildistamine üritusel
Reportaaži võib nimetada teisisõnu ka ürituste fotode tegemiseks, sealjuures on kõige olulisem jäädvustada järgmised plaanid:
- Üldplaan: Annab ülevaate kogu sündmusest ja selle ulatusest.
- Keskplaan: Fokuseerib konkreetsetele tegevustele ja inimestele.
- Suurplaan: Toob esile olulised detailid ja emotsioonid.
- Detailplaan: Jäädvustab väiksemaid, kuid tähendusrikkaid detaile.
Kui kõik plaanid on kaetud, siis saab ka inimene, kes sündmusel ei viibinud, põhjaliku ülevaate toimunust.
“Õige” objektiivi valik
Kui sul on ainult üks objektiiv, siis võiksid kasutada lainurka, näiteks 24-70 mm või kit-objektiivi (enamasti 18-55 mm). Selleks, et teha ka lähivõtteid inimestest ja mõnedest detailidest, soovitan kasutada 70-200 mm objektiivi. Makroobjektiiv või -rõngad võivad olla abiks detailide jäädvustamisel.
Mitme objektiivi kasutamine ühe kaameraga võib tähendada, et sa ei jõua olulise hetke ajal objektiivi vahetada, mistõttu võib mõni oluline võimalus käest lipsata. Seetõttu oleks algajal hea kasutada laiema vahemikuga suumobjektiivi, näiteks 50-250 mm. Siiski, pimedates oludes pole see valik eriti hea, kuna objektiiv kipub jääma liiga pimedaks.
Valgustingimused pildistamise asukohas
Järgmise sammuna mõtle pildistamise asukohale, kas tegemist on valgema või hämarama ruumiga. Kui pildistad black boxis, kus seinad ja laed on mustad, soovitan kindlasti kasutada välku. Oleks hea, kui tunneksid oma kaamerat piisavalt hästi, et teada, milline on maksimaalne ISO, mida kasutada (vasakul foto enne ja paremal pärast müra eemaldust, ISO 2500). See sõltub täiesti kaamerast, mida uuem, seda kõrgemat ISO kasutada saab ja vastupidi. Mürast olen kirjutanud veel siin.
Ole integreeritud välguga ettevaatlik, sest sellega pildistades võib tekkida punasilmsus. Kuna sellist välku ei saa suunata ja see lööb otse inimesele näkku, ei loo see just kõige kaunimaid tulemusi. Üleüldse on igasuguse välgu kasutamisel oluline teada ka välgu ühtivuskiirust, et mõista maksimaalset säri, millega tohid pildistada. Vastasel juhul tekib fotole tume joon, mis rikub kõik su pildid (näide vasakul, 1/250). Selle leiad kaamera juhendist või guugeldades.
Seega soovitan kasutada integreeritud välku, kas mõne lihtsa ise valmistatud hajutiga (näiteks valge kilekott või paber), hästi nõrgalt või üldse mitte.
Välklamp on tõhusam, kui integreeritud välk
Välklambi kasutamine toob oluliselt parema tulemuse, sest see ei tekita punasilmsust ja selle pead saab keerata erinevates suundades. Mõnedel välklampidel on olemas ka HSS-režiim, millega saab pildistada kiiremini kui välgu ühtivuskiirusel, näiteks 1/500 ja kiiremini. Siiski tuleks arvestada, et mida kiirem säriaeg valida, seda enam väheneb välgu tugevus. Ürituste fotode pildistamisest koos välklambiga olen kirjutanud siin.
Lahtise avaga objektiiv kui alternatiiv välklambile
Kui välku ei ole soov või luba kasutada, on parim lahendus kasutada fiks lainurka, millel on võimalikult madal avaarv, näiteks 1.8. See laseb sensorile rohkem valgust, mistõttu tulevad fotod madala teravussügavusega – objekt on terav, kuid taust udune (näidis paremal). Seda on oluline teada grupipildi tegemisel, sest fookus saab olla vaid ühes konkreetses kohas ja seetõttu ei kasutata grupifotode puhul nii lahtist ava.
Tuleb tunnistada, et on väga harvad korrad, kui leian, et pole vajadust välku kasutada.
Pildistades fiksobjektiiviga pead arvestama, et on vaja rohkem liikuda ühest kohast teise ja mõelda võimalikult varakult ette, kus midagi “juhtuma” hakkab.
Elektroonilise katiku eelised ja ohud
Kontserte ja etendusi pildistades olen harjunud kasutama nn. vaikset režiimi ehk silent mode’i, mis on hübriidkaameratel. Selles režiimis kasutab kaamera ainult elektroonilist katikut ega tee pildi tegemisel ühtki klõpsu. Vajadusel soovitan ka ise hübriidkaamerat kasutada, kuid seda tuleb teha teadlikult. Nimelt on elektroonilise katiku kasutamisel oht, et ruumis olevate valgustite sagedus ei vasta kaamera säriajale. See võib tekitada fotole horisontaalsed mustad triibud (flicker, banding), millest on raske lahti saada. NB! Vaikse režiimi ajal ei saa kasutada välku!
Videote puhul on olemas spetsiaalsed pluginad flickeri eemaldamiseks, kuid fotode puhul soovitan hoolikalt jälgida juba pildistamise ajal, et seda efekti ei tekiks. Vaata fotode eelvaateid ja suumi võimalikult palju sisse ja välja. Kui märkad, et flicker tekib, siis proovi erinevaid, madalamaid säriaegu (näidis vasakul 1/200, paremal 1/50).
Valgetasakaalu, teravustamispunktide jm. seadistamine enne pildistamist
Enne sündmust peab mälukaart olema tühi ning kaamera aku(d) täis, mitte vastupidi!
Sündmusel pildistamise ajal soovitan valida kas auto või manuaalset (valge- või hallkaardiga) valgetasakaalu. Välgu kasutamisel sobib samuti auto või päikese ikooniga valgetasakaal.
Pildistades soovitan kasutada manuaalseid teravustamispunkte, mitte lasta kaameral ise valida ala, mida teravustada. Nii saad jälgida, et pildil oleks terav just see ala, mida sina soovid.
Pildista alati kahele mälukaardile samaaegselt, et ühe mälukaardi rikke korral ei jääks sa fotodest ilma.
Sensor ja objektiiv olgu puhtad!
Enne tehnika pakkimist puhasta kaamera sensor automaatselt ja vajadusel ka manuaalselt pumba abil. Samuti puhasta objektiiv puhastusvahendiga ning tõmba lapiga üle. Võimalusel paki kotti lisaks varukaamera, mis aitab hädast välja, kui esimesega peaks midagi juhtuma. Sellises olukorras võib ka mobiiltelefon halvemast päästa.
Vali ürituste fotodele õige formaat
Mõtle läbi, millises formaadis pildistad – kas RAW– ehk toorfaile või JPG-e. JPG-failide värviinfo ja teravus ei ole nii head nagu toorfailidel. Samas nõuavad RAW-failid töötlemiseks eraldi programmi, tavalises pildivaatamisprogrammis neid töödelda ei saa. Eriti soovitan kriitilistes oludes, nagu pimedas pildistada toorfaile, sest sellisel juhul saad teha töötluses imesid.
Pildista horisontaalseid, aga ka vertikaalseid fotosid, sest sotsiaalmeedias eelistatakse püstipidi fotosid, kuid kodulehel kasutatakse nii püsti- kui ka laiupidi formaadis fotosid. Mõtle ka sellele, millise küljesuhtega ürituste fotosid pildistama hakkad. Siin on mõned pildimõõdud koos küljesuhetega erinevatel sotsiaalmeedia platvormidel postituste tegemiseks:
- Facebook 4:3 või 1:1
- Instagram 1:1, 4:5, 16:9
- Threads 1:1, 4:5, 16:9
- X: 16:9
- LinkedIn: 1:1, 1.91:1, 4:5, 16:9
- Kodulehel: ükskõik, milline küljesuhe; pikem külg 2500 px.
Eduka ürituste fotograafi saladused
- Vali riietus, mis on tagasihoidlik ega tõmba liigselt tähelepanu.
- Mine sündmusele 15-30 minutit varem, et tutvuda kohaga ning vaadata üle pildistamise asukoht ja konkreetsed võttekohad.
- Suhtle korraldajaga samal päeval, et saada teada pildistamise piirangutest.
- Kasuta alati päikesevarjukit – see kaitseb klaasi kriimustuste eest ning vähendab valguse peegeldusi (lens flare).
Pilku püüdvate ürituste fotode tegemine
- Pildistada lahtise avaga, asjadest läbi.
- Pildista vajadusel kõrgelt või madalalt. Madalalt pildistades tekib kangelase efekt, mis rõhutab objekti suurust ja mõjub dramaatiliselt. Kõrgemalt pildistades saad ülevaatlikuma ja objektiivsema vaate, näiteks rahvamassi puhul toob see esile sündmuse mastaapsuse.
- Kasuta unikaalseid perspektiive ja lähtu kompositsiooni reeglitest. Näiteks keera pildistades kaamerat viltu, et edasi anda dünaamilisust.
Kaadritagused ürituste fotod
- Pildista kaadritaguseid ehk behind-the-scenes fotosid, kuna need võimaldavad ettevõtet visuaalselt iseloomustada ja lisavad inimlikkust. Need fotod loovad kliendiga autentse suhte, tekitavad huvi ja tõstavad kaasatust. Samuti suurendavad fotod brändi nähtavust ja usaldusväärsust.
Näiteks võiks pildistada:
- Kuidas üritust ette valmistatakse – tehnika paika sättimine, osalejate saabumine, vabatahtlikud töötamas.
- Ürituse korraldajate ja osalejate suhtlus.
Selliselt sündmust dokumenteerides avad vaatajale, kui palju sündmuse korraldajad sellesse panustavad, et see õnnestuks. Samuti lisad inimlikkuse elemendi, mis võimaldab rohkem samastuda ja publikut kaasata.
Kompositsioonivõtted, mida isegi kasutan
Foto kompositsioon on väga lai teema, aga siin on mõned nipid, mida ise kasutan:
- komandiku reegel – ära aseta subjekti keskele, vaid kolmandikule;
- juhtjooned – need juhivad vaataja pilku, mõtle pildistades sellele;
- kaadri raamistamine – sellega saad suunata inimese tähelepanu ja luua sügavust.
Veel mõnesid tähelepanekuid ürituste fotograafilt:
- Ära tõmba endale tähelepanu ja liigu vaikselt, sest iga heli võib üritusel osalejaid häirida.
- Jälgi inimeste kehakeelt ja suhtlust ning mõtle ette, mis võiks järgmisena juhtuda.
- Tõeliselt ehedaid hetki saad pildistada teleobjektiiviga, mis võimaldab pildistada kaugemal olevaid inimesi neid häirimata.
- Emotsionaalsemate hetkede jäädvustamiseks võib olla vajalik varjumine, et tabada olulisi hetki ilma inimesi häirimata. Inimesed tajuvad sageli instinktiivselt, kui neid pildistatakse, seega on parem pildistada ilma nende rahu rikkumata.
- Hoia silme ees kava ja jälgi, mis võiks järgmisena juhtuda. Nii oled sündmustest alati ühe sammu võrra ees ega jäta maha olulist käepigistust või õnnitlust.
- Kui sündmusel on inimesi, kes on nõus poseerima, siis juhenda ja suhtle nendega, et foto oleks läbi mõeldud ja õnnestuks.
Mõned fototöötlusnipid
Ja viimane, sugugi mitte vähem oluline, on fototöötlus. Fototöötluse eesmärk on fotosid parendada, muutes need paremaks, kui enne töötlust. Fotode töötlemiseks soovitan kasutada ekraani heledust ca 75%, kuna fotosid vaadatakse sageli telefonidest ja arvutitest, mille ekraaniheledus on madalam. Kõige olulisem on valgetasakaal, et see vastaks tegelikkusele. Monitorid on erineva valgetasakaaluga, mõned on rohekem magentad, teised kollased, mis tähendab, et igast seadmest tunduvad fotod erineva tonaalsusega. Seetõttu soovitan ekraani enne fototöötlust kalibreerida, et tulemus oleks võimalikult täpne.
Esimene samm on valida fototöötluses sobiv tarkvara. On palju tasuta ja tasulisi tarkvarasid, mis võimaldavad fotosid töödelda. Mõned populaarsed valikud on Adobe Photoshop, Lightroom, GIMP ja Canva. Fotograafina kasutan peamiselt Adobe Lightroom Classicut, milles saab reguleerida fotode heledust, tumedust, kontrasti, valgetasakaalu ja palju muud. Kindlasti soovitan lisada ürituste fotodele kontrasti, tuua välja varjualad ja kui võimalik, siis ka vähendada müra.
Mõtle läbi ka ürituse fotode üldine tonaalsus. Kuigi presettide ja filtrite kasutamine on populaarne, peaksid fotod hoidma järjepidevalt sarnast stiili. Eriti on see oluline sotsiaalmeedia feedi puhul, et tonaalsus oleks äratuntav ja ühtne.
Kui fototöötlus on lõpetatud, ekspordi failid vastavalt vajadusele õiges mõõdus ja formaadis selleks, et neid saaks kohe kasutama hakata. Soovitan ka failid nimetada ümber vastavalt sündusele ja kuupäevale, et neid oleks kerge sirvida ja üles leida.
Parimad praktikad ürituste pildistamiseks
Edukas ürituste pildistamine algab hoolikast ettevalmistusest. Lae kaamera akud täis ja tühjenda mälukaardid. Tunne oma kaamera režiime ja vali õiged objektiivid. Kasuta erinevaid kompositsioone ja perspektiive, et lisada dünaamilisust. Pildista behind-the-scenes hetki, et luua publikuga autentne side. Järgmisena vali fotode töötlemiseks sobiv tarkvara. Pööra tähelepanu fotode tonaalsusele, kontrastidele jm. valgetasakaalule, et säilitada järjepidev stiil.
Edu ja jõudu tööle!
Korduma kippuvad küsimused ürituste fotode kohta:
Millist kaamerat pildistamiseks valida?
Parim kaamera ürituste fotode tegemiseks sõltub sinu oskustest ja vajadustest. Algajatele sobivad hästi nii hübriid- kui ka peegelkaamerad. Hübriidide eelis on kerge kaal ja suurepärane pildikvaliteet. Hübriidkaameraga pildistades vaadatakse tavaliselt läbi ekraani, see võimaldab mugavat kadreerimist ja reaalajas eelvaadet. Kuid peegelkaameraga saab vaadata peamiselt läbi pildiotsija, kuid on olemas ka eraldi eelvaade (live view). Edasijõudnud kasutajad eelistavad sageli täiskaader kaameraid, mis pakuvad suuremat kontrolli ja veelgi paremat pildikvaliteeti. Oluline on valida kaamera, mida oskad kasutada ja mille omadused vastavad sinu pildistamise eesmärkidele.
Ma ei ole kunagi välku sündmusel kasutanud ja tunnen end ebakindlalt. Mida teha?
Alusta sellest, et püüad kasutada ära võimalikult palju loomulikku valgust. Kasuta võimalikult lahtise avaga objektiivi ning kõrgemat ISO. Siiski pimedates tingimustes läheb enamasti vaja välklampi, et tagada piisav valgustatus. Soovitan võimalikult palju välgu kasutamist harjutada. Välgu kasutamisel suuna valgus lae või seinte poole, et saavutada pehmem ja hajutatud valgus. Kuid jälgi, et ei suunaks välku seinte/lae poole, mis on erksates toonides, näiteks punased, rohelised, sinised, sest sellisel juhul muutuvad sinu fotod sama värvi nagu on seinad või lagi. Kontrolli enne sündmust asukoha valgustingimusi ja kohanda oma seadistusi vastavalt.
Kuidas alustada nullist ürituse fotode töötlust?
YouTube’is on palju suurepäraseid videosid, mis õpetavad, kuidas Adobe Lightroom Classicuga fotosid töödelda. Otsi videosid, mis käsitlevad valgetasakaalu, kontrasti ja tonaalsuse reguleerimist, et ürituse fotod saaksid ühtlase ja professionaalse ilme. Näiteks alusta sellest videost.
Kui soovid küsida veel nõu, siis anna teada!