Kas nõustud, et professionaalne fotograaf on palju enamat, kui lihtsalt inimene kalli kaameraga? — Ei!? Selles postituses heidan valgust fotograafide hinnakujundusele ning kuludele, mis erialaga kaasas käivad. Loodan, et jõuad postituse lõpus arusaamale, et fotograafi teenus on iga kulutatud senti väärt.
Kas tahad jääda meelde või oled valmis unustuste hõlma langema?
Fotograafi hinna ja kvaliteedi suhe on peegeldus sellest, millist muljet soovid jätta. Ehk oled täheldanud, kuidas elutempo on viimase kümnendiga märgatavalt tõusnud ja tõuseb veel. Mida lühemaks muutub inimeste keskendumisvõime, siis seda olulisem on, et foto peataks feedi skrollimise ning, et sinu bränd tõuseks teiste seas esile. Fotod mõjutavad arusaama nii üksikisikute kui ka ettevõtete usaldusväärsusest. Inimene annab sellise hinnangu alateadlikult juba millisekundite jooksul, tutvudes sinu profiili, kodulehe, reklaami vmt. Niisiis – kumb sa tahad olla, kas see kes jääb meelde või langeb unustusse?
Levinumad eksiarvamused fotograafide hinna osas
1. Fotograafid on jube kallid
Fotograafide hinnad tekitavad tihti segadust ja küsimusi. Tihtipeale eeldatakse, et teenus on tegelikust odavam või tehakse juba hinnapäringus lahtiütlus, et valitakse kõige odavam pakkumine. Viimasel juhul on profesionaalse fotograafi suhtlemisoskus, aga ka erialased teadmised ja oskused tähtsusetud ning mõneti üleliigsed. Eriti, kui kliendi suhtumine on — tee midagi kähku ära. Ka kiiresti saab hästi teha, eeldusel, et soovid ja vajadused on fotograafiga läbi arutatud.
Siiski on äärmiselt raske on mõista, kuidas saab pakkuda teenust ülisoodsalt. Näiteks on jäänud silma portreefotod 15€/poole tunni eest. Tundub, justkui puuduks teenuse tegemisel oma- ja ajakulu. Hobi puhul oleks madalam hind isegi õigustatud, kuid samas, kas hobi peaks olema tasustatud? Ajutiselt võib tegeleda heategevusega ning pakkuda teenust madalama hinnaga, aga pikaajaliselt pole see kuigi jätkusuutlik praktika. Ka mõned minu vabatahtliku tööd on olnud väga toredad ja arendavad. Paraku tõsiasi, et nende eest reaalset tasu ei saa, seavad piiri sellele, kui palju aega ja energiat saan nendesse panustada.
Fotograafide hindade temaatika ei ole must-valge. Ei saa öelda, et fotograafide hinnad oleksid tervikuna tõusnud nagu tarbijahinnindeks, sest neid, kes on nõus oma teenust järjest odavamalt pakkuma, tekib juurde nagu seeni pärast vihma. See võib ajutiselt hinnataset langetada ning pikemas perspektiivis mõjutab kogu turgu. Ka fotograafi hinnakirja läbivaatus numbrite põhjal ei anna veel täielikku pilti. Oluline on jõuda tasu tuumani ehk millist väärtust, teenus tegelikult pakub. Võttes näiteks ürituste fotograafia, siis võiks kontrollida, kas hinna sees on tasuta konsultatsioon, nii suure- kui ka väikesemõõdulised failid, milline on fotode arv ja tähtaeg ning, millal fotograaf need edastab.
2. Fotograafid on ärikad ja teenivad palju raha
Kuigi mõni tuntud professionaalne fotograaf võib tõepoolest hästi teenida, siis pole see kõigi jaoks nii. Fotograafia on suhteliselt konkurentsitihe ala, kus igaüks, kellel on kaamera, võib tituleerida end fotograafiks. Samas professionaalne fotograaf peab investeerima aega ja ressursse oma oskuste arendamisse, varustusse, aga ka turundusse.
Paljud fotograafid töötavad vabakutselisena, mis tähendab, et nende sissetulek võib olla ebastabiilne. Näiteks ametiportreesid pildistava fotograafi põhilised kliendid tulevad sügisest kevadeni, sest suvel on enamasti puhkuste periood. Aga ka majanduse tsüklid võivad fotograafide käivet mõjutada.
Samas saan aru, et olukord kui klient saadab fotograafile hinnapäringu ja saab vastuseks lihtsalt ühe numbri, võib jääda esimesele poolele arusaamatuks. Eriti siis, kui hind on oodatust märksa kõrgem. Samuti võib jääda negatiivne alatoon justkui fotograaf sooviks teiste arvelt rikastuda. Seega on minu soovitus olla klientidega läbipaistev ja anda aimu erinevatest kuluallikatest ning konkreetsetest summadest.
3. Fotograafile makstakse ainult ühe klõpsu eest
Fotograafia – see on ju käkitegu
Olgem ausad, fotograafia tundub imelihtne. Klõps ja valmis. Aga tavainimestena näeme ainult jäämäe veepealset osa – pildistamist. Siiski on sageli professionaalne fotograaf võrdväärne produtsendiga. Ehk tegu on inimesega, kes lisaks pildistamisele teeb ka vajalikud ettevalmistused, loob kontseptsiooni ning viimistleb fotod töötlusprogrammis.
Mida kätkeb endas portreefotograafi töö?
Näiteks portree fotosessiooni puhul valib fotograaf asukoha (ingl. k. location scouting), ehitab üles enda tiimi oma ala ekspertidest (jumestaja-juuksur, stilist, assistent jne.), loob kontseptsiooni ning kinnitab selle kliendiga. Aga töö ei lõpe veel seal, ka sessiooni tegemise ajal on tarvis tähelepanu, hoolivust ja detailsust. Modell vajab suunamist, aga ka selgitusi. Kõik see kokku viib tulemuseni, kus õhkkond ja meeleolu on õige. Ja mõnikord ei lähe asjad plaanipäraselt — siis tuleb leida mõni teine lahendus või suund. Ka minu kogemusel võib tulla ette igasuguseid olukordi — modellid jäävad haigeks, unustavad maha mõne rekvisiidi või hilinevad sessioonile. Kuid professionaalne fotograaf peabki nende väljakutsetega toime tulema, see on osa tööst ning probleemide lahendamine on asja võti. Alles fotosessioonile järgneb fotode sorteerimine, retušeerimine ning kliendile üleandmine.
Ürituste fotograafi strateegiline kondikava
Ka ürituste fotograaf ei pääse eeltööst. Põhjalik konsultatsioon ja suhtlus kliendiga on määrav. Selle eesmärk on selgitada välja, mida ja kuidas pildistada tuleb ning tohib. Samuti teeb fotograaf valiku tehnika osas vastavalt tingimustele, koostab nimekirja kohustuslikest fotodest (ingl. k shotlist) ning ajakava pildistamiseks. Tegelik töö algab kohapeal, kus fotograaf peab kohanduma kiirelt muutuvate oludega ja reageerima ootamatustele. Alati tasub nendeks valmis olla, kui kohapeal peaks näiteks selguma, et fotograafi liikumine on videograafi töö tõttu piiratum või välgu kasutamine pole lubatud jmt. Sugugi mitte vähemtähtsam pole ka fotode sorteerimine ja järeltöötlus. Loe siit, millist närvikõdi pakkus ürituse “Noor Meister 2022” pildistamine.
Mis mahub veel fotode hinna sisse?
Näiteks ametiportreede tellimiselt pole tõsi, et maksad ainult fotograafi ajakulu eest. Hinnas on tegelikult sees ka ettevalmistustele kuluv aeg, töötasu, tehnika ja/või ruumide rent, fototöötlus jmt. Kõik kulub ja tehnikat on vaja aeg-ajalt uuendada (kaamera kere, akud, mälukaardid, välklambid, stuudiovälkude pirnid, jne.), hooldada ja kalibreerida. Näiteks tänapäeva peegelkaamerate katiku eluiga on 100 000-300 000 tsüklit, mis tähendab, et ühe peegelkaameraga saab teha keskmiselt 200 000 klõpsu, enne, kui katik või kaamera vajab asendamist. Infoks, et paremate peegelkaamerate hinnad algavad 2500 € (Canon EOS 5D Mark IV). Samas professionaalne fotograaf võiks varuda valmis ka plaan B ning varutehnika, et töö saaks tehtud.
Ka ruumide rent ja küte maksab. Mind paneb üllatuma klientide imestus, kui ütlen, et mul stuudiot ei ole – aga stuudioomanikul on ju needsamad kuluallikad, mis rentnikul. Seega ei saa väita, et omanik saaks pakkuda teenust rentnikust märksa odavamalt. Fotostuudiote rendihinnad sõltuvad konkreetsest stuudiost ning algavad Tartus 20,5€/h. Pikemaajalise kasutuse puhul pakutakse ka soodsamaid hindu.
Veel lisandub tarkvara ja veebigaleriide üleval hoidmise ja/või fotode varundusega seotud kulud (pilves või andmekandjal). Fotode töötlustarkvara hinnad algavad 12,19 €/kuus (Adobe Lightroom, Adobe Photoshop jt. programmid), mis sõltub fotograafi vajadusest. Aga ka veebigalerii või lingi kaudu saatmine on sageli fotograafidele kuluallikaks, sest ka nende suuremamahulisem kasutamine on kuluallikas, hinnad algavad 6€ kuus (Passgallery) ning fotode jagamisel linkide kaudu 10€/kuus. Kui varundada aga fotosid pilves, siis teenuste hinnad algavad 16,58€/kuus (Dropbox, 3 TB) ning SSD kõvakettad 349€/tk (Samsung T7 Shield 4TB). Kõvaketastele kuuluv summa oleneb sellest, kui suuri faile jäädvustada, milliseid faile säilitada ning mitmes kohas neid varundada.
Veel üks oluline kuluallikas on transport. Kui ettevõte ei paku teise maakonda sõites fotograafile transpordi või mõnel juhul ööbimise eest kompensatsiooni, siis enamasti on tegu tööle peale maksmisega. Näiteks pulmade puhul ei ole minu arvates mõistlik öösel koju tagasi sõita, esiteks on hilja öösel sõita ohtlik teed ületavate loomade tõttu, aga taolised sõidud võivad viia lõpuks ka üle väsimuseni. Siiski töö ei lõpe koju jõudmisega, sest pärast seda tuleb fotod varundada ning ka sellelel kulub oma paarkümmend minutit.
Turundusse panustamine on investeering
Üle ega ümber ei saa ka reklaami ja turunduskuludest. Siinkohal tekib arvatavasti küsimus – mispärast neid veel vaja on? Kui kusagilt kokku hoida siis just turundusest? Vale vastus. Ma võrdleksin nende tegevuste tegemata jätmist luuletuste või laulude sahtlisse kirjutamisega. Kui sa ise end nähtavaks ei tee, siis kuidas saad eeldada, et kliendid sind üles leiavad?
Muidugi on erandeid – neid, kelle reklaam levib suust suhu ning kes tegeleb agressiivselt networkimisega. Või need, kelle ideaalkliendiks on tema sõbrad ja tuttavad. Vastasel juhul on aga turundus fotograafias, kui ülimalt konkurentsitihedas valdkonnas möödapääsmatu.
Kui tegeleda ise turundusega, siis ka see aeg peaks olema tasustatud. Üsna oluliseks võib osutuda ka fotograafi brändingu väljatöötamine (hinnad ca paartuhat € olenevalt paketist), sest nii oma teenuse kujundamisel kui ka kuvandi loomisel on oluline samm massist eristumine.
Samas võib turunduses olla vajalik veel turundusmaterjalide kujundamine ja trükk, kodulehe tegemise, turundusauditi, tasulise reklaami, copywritingu või sotsiaalmeedia halduse sisse ostmine. Ka need tegevused on alustavale ettevõtjale suhteliselt kulukad.
Aga ka see ei ole kõik. Professionaalne fotograaf soovib ja on valmis end pidevalt täiendama ning harima. Kiiresti areneval tööturul võivad täna kehtivad teadmised juba homme vananenud olla. Seepärast on vajalik jälgida arenguid fotograafia valdkonnas, osaleda koolitustel ning täiendada oma oskusi ja teadmisi regulaarselt. Ainult nii saab tagada oma püsimajäämise ja konkurentsivõime turul.
Ja nagu ettevõtluses ikka, siis ei pääse ka professionaalne fotograaf raamatupidamiskulust. Igaüks valib, kas teeb seda ise või ostab teenust sisse. Igal juhul on see äritegevuses vältimatu kulu.
Ja viimane, kuid mitte vähemtähtsam – kasumimarginaal. Iga ettevõtte eesmärk on kasvatada käivet ja teenida kasumit. Seega selle tõhusus ja jätkusuutlikkus peitub kasumimarginaalis.
Kui nüüd kulud kokku võtta, siis kas see tundub endiselt liiga kallis? Mulle tundub pigem, et muus valdkonnas töötada oleks palju lihtsam, odavam ning poleks nii konkurentsitihe.
4. Fotograafid on kõik ühesugused, hind ei mängi üldse rolli
See väide ei pea enamasti paika. Fotograafide peamised erinevused seisnevad nii nende oskustes, stiilis, aga ka hinnakujunduses. Professionaalse fotograafi kogemus annab kindluse, et ta saab igas olukorras hakkama. Tulgu ette olukordi, kus kaamera ei fokusseeri või jumestaja jääb ootamatult haigeks. See on minu hinnangul üks kogenud fotograafi olulisemaid eeliseid teiste ees. Ka alustavatel fotograafidel on olemas teadmised, kuidas pildistada, aga küsimus on selles, et ettenägematutes olukordades tekkiv hirm ja ebakindlus ei võtaks võimust oskuste üle. Seetõttu ei asenda teadmised iialgi kogemust.
Iga fotograaf on erinev
Leidub nii iseõppinud, kui ka koolipinki nühkinud või kursustel osalenud fotograafe. Põhiline on, et fotograaf teaks üht koma teist valgusest, kompositsioonist, kadreerimisest, fototöötlusest. Tehnilised oskused on hindamatud – need ei sõltu ainult fotograafi hinnast, vaid ka tema pühendumusest õppimisele ja arengule. Aga ainult hinna järgi pole võimalik tema taset siiski kindlaks teha.
Igal fotograafil on oma unikaalne stiil ja loominguline nägemus. Kes eelistavad loomulikku, kes lisavalgust. Kes tegeleb klassikalise, kes eksperimentaalse tehnikaga. Mõned naudivad minimalistlikku lähenemist, kuid teised jällegi komplekssemat.
Fotograafi töömeetodid ja suhtlusoskus kliendiga võib mõjutada tema edukust ning lõpptulemust. Seetõttu on muuga võrdväärselt oluline ka fotograafi pühendumus oma tööle – kas ta suhtleb klientidega, mõtleb kaasa, teeb eeltööd, töötab meeskonnas? Või on pigem üksik hunt.
Hinnastamine on erinev ja sõltub juba igast fotograafist endast. Kes küsib hinda projektipõhiselt, kes tunni-/päevatasu, kellel on paketipõhised hinnad ning, kes lähtub konkurentide hindadest.
Fotograafi hinna ja kvaliteedi suhe on minu arvates murdepunkt, mida arvestada. Igaüks võib pildistada, aga kas ka taset hoida ja ühtlikku suunda säilitada?
Lisaväärtus, mida pakub professionaalne fotograaf
Professionaalne fotograaf saab kliendile mitmel viisil lisaväärtust pakkuda. Esiteks, võimaldab tema kogemus ja oskused luua kvaliteetseid ja unikaalseid fotosid, mis rõhutavad klientide isiksust ja stiili. Lisaks sellele oskavad nad luua meeldejäävaid hetki ning tabada emotsioone. Veel saavad nad pakkuda individuaalset lähenemist, vastates klientide konkreetsetele vajadustele ja soovidele. Aga ka pakkuda täiendavaid teenuseid, näiteks fototöötlust ja nõustamist, saavutamaks paremad tulemusi. Kõik see kokku aitab kasvatada ka kliendi ja tema ettevõtte usaldust ning enesekindlust.
5. Fotograafi peaks valima ainult hinna järgi
Kindlasti tuleb lähtuda eelarvest, teisiti ei saagi. Ka fotograafiga tasub eelarve suhtes aus olla. Fotograafid viskavad klientide üle nalja, kes nendega justkui pingpongi mängivad, kui esimesed üritavad (korduvalt) eelarve suuruse kohta uurida. Kuid tulutult.
Odavama teenuse valikul peaks lisaks hinnale arvestama ka väärtusega, mida selle eest saab. Inimestel on üldiselt omad lemmikud. Kui aga eelarve on kasin, millega toime tulla, siis ei ole liiga palju võimalusi. Siiski, kui soovid head tulemust, ära kiirusta kõige odavamat fotograafi palkama. Sel juhul tasub küsida ka nö. eelistatumalt fotograafilt hinnapakkumist, aga näiteks väiksemas mahus.
Alati on keegi, kes on nõus tegema veel odavamalt või täiesti tasuta. Ilmselgelt vähendab see tegutsevate fotograafide konkurentsivõimet. Aga valmis tasub olla ka kvaliteedi kõikumiseks. Näiteks olen kuulnud klientide kurtmist, kus neile ei saadeta piisavalt suuri faile. Sisuliselt tähendab odavama teenuse kasuks otsustamine, et kvaliteet ei ole garanteeritud.
Ei saa ju olla, et kulu, kvaliteet ja maht on sama, aga hind on poole soodsam. Pakkudes teenust kaks korda odavamalt, ei lähe kulud nulli. Mõtle, kas või Adidase tossude peale. Kui lähed turule neid ostma, siis on suur oht soetada hoopis Adibas või Adimas.
Kuidas tagada edukas fotograafi valik, kui turunduse eelarve on pisike?
Fotograafia teenus on turunduse eelarves selge kuluallikas. Mida väiksem eelarve ja soov ennetada lisakulusid, siis seda olulisem on valik, mis tehakse fotograafi osas. Ka väikese eelarve juures on võimalik osta sisse teenust, mis aitab saavutada sinu eesmärke ja visiooni. Professionaalne fotograaf pakub teenust, mille hinda on arvutatud sisse nende oskused, kogemused aga ka pakutav lisaväärtus. Valides fotograafi, kelle hinna- ja kvaliteedisuhe on paigas, on väiksem võimalus eksimiseks. Odavaim valik ei pruugi olla igas olukorras sama häid tulemusi tuua, sest hinna alandus toimub alati millegi/kellegi arvelt.
Saan sulle ürituste jäädvustamise, ametiportreede ning brändifotodega abiks olla.
Korduma kippuvad küsimused minu hinnastuse kohta:
Kas teie hind sisaldab kõiki kulusid või võivad lisanduda varjatud kulud?
Minu hind sisaldab kõiki selgelt määratletud teenuseid ja kulusid. Kui kliendi vajadused on selgelt ja põhjalikult läbi arutatud, peaksid ka kõik kulud läbipaistvad olema ning varjatud lisakulu pole tarvis oodata.
Kuidas küsid sina tasu (mille põhiselt) ning, millest koosneb sinu hinnapakkumine?
Küsin enamasti projektipõhist, aga mõnikord ka päevatasu. Hinnapakkumises toon eraldi välja kulud nagu meikari ja juuksuri kulu, fotostuudio rendi ja enda töötasu. Kui mul on piisavalt infot jäädvusta-tava sündmuse või ametiportreede puhul ettevõtte soovide ja vajaduste kohta, siis lisan hinnapakkumisele ka meeleolutahvli koos mõnede nõuannetega.
Kas saate teha mulle arve?
Jah, teen alati oma klientidele arve.