Sündmusfotograafias, kus iga foto sündmuselt jutustab oma lugu, on üks lahe nišš, mis pakub omamoodi põnevust – etenduste pildistamine. Teatrietendused nõuavad fotograafilt teravat pilku, täpset ajastust ja sügavat arusaama teatri rütmist. Selles artiklis on pisikese pilguheit lavakunsti telgitagustesse lavastuse “Kunksmoor ja kapten Trumm” proovi pildistamiselt. Selleks, et üritusfotograafi valikut oleks lihtsam teha, tegin praktilise juhendi.
Valgus, kaamera, action!
Veidi rohkem, kui nädal aega tagasi oli mul au piiluda Vanemuise koguperelavastuse „Kunksmoor ja kapten Trumm“ kardina taha. Minu varasem kogemus teatris pildistamisest seisnes TÜ VKA diplomilavastuse jäädvustamises, mis oli väljakutseid täis ning olin valmis uuteks põnevateks katsumusteks.
Sisseelamine teatritükki fotograafina
Saabusin teatrisaali varakult, kus teatri kogukond võttis mind, kui fotograafi väga soojalt vastu, justkui vana sõpra. Selgitasin esmalt välja mulle seatud ootused ning kohanesin olukorraga. Näitlejad tegid proovi, kuid enne pildistamist ootas ees veel kostüümivahetus ja grimm. See andis mulle piisavalt aega seadistada kaamera sätted olukorrale sobivaks ning harjuda valgusoludega.
Teatrifotograafia pakub toredaid meenutusi
Üks põnevamaid aspekte ürituste pildistamisel ning spetsiifilisemalt – etenduste pildistamise juures on hetkede taaselustamine, mis on tuttavad juba raamatutest ja filmidest, et neid meenutada ja omavahel võrrelda. Samamoodi oli huvitav meenutada seiku Aino Perviku raamatust “Kunksmoor” ning Heino Parsi nukufilmist “Kunksmoor ja kapten Trumm”.
Millised nõuded on teatris pildistamisel?
Välguga pildistamine ei olnud lubatud, et mitte näitlejaid häirida, mis on ka täiesti mõistetav, sest tähelepanu ja keskendumise hoidmine on ju esmatähtis. Samuti, et mitte töötajate tähelepanu etendusest kõrvale juhtida, pildistasin vaikses režiimis ehk silent mode’is. Sellises vaikuses töötamises hakkad hoopis ise tundma, kuidas tehnika sinu käes krigiseb ja ragiseb, pelgalt käeshoidmisest. Sel hetkel mõistsin, kui kergesti levivad lavale kõiksugu tahtmatult tekitatud helid ning kui segavad need olla võivad.
Väljakutsed pimedates valgusoludes pildistamisel
Kaks kõige olulisemat hetke, mida oli tarvis etenduses pildistada, oli Kunksmoori saabumine kuumaõhupalliga esimeses stseenis ning hiljem võlumine paja ees. Tegemist oli väga ehtsa vaatepildiga tormisest merest, kus lained loksuvad, vihma kallab just kui oavarrest ning tuul lõõtsub. Kuid tegu oli ka ühe pimedama etteastega kogu lavastuses, kus ainult õrn valguskiir tegelast valgustas. Tegutsesin kärmelt, sest mõistsin, et mida eemale publikust, seda tumedamaks muutub tegelase nägu, kuni selleni, et teda pole enam üldse võimalik pildistada.
Üürikeste hetkede jäädvustamine
Ka paja ees võlumine oli üsna pelk hetk, kuid põnev vaatamine. Kuna kõik käis nii kähku, siis alles pärast fotode jäädvustamist taipasin, kui ägedalt ja kaasahaaravalt Kunksmoor selles stseenis patta tsüaani vedelikku valas, ise sellele sõnu peale lugedes.
Võluvate hetkede pildistamine etenduse telgitagustest
Omaette vaatepilt oli vaadata, kuidas lavastajad ja kunstnikud teksti mõtestasid ning sinna vaimukaid nüansse pikkisid. Kuidas iga sõna sai omaette tähenduse, olenevalt näitleja pauside tegemisest või hääletoonist. Näitlejad haarasid soovitustest kärmesti kinni ning tähelepanu detailidele muutis tegelased meeldejäädavalt elavaks.
Etenduse pärl (minu hinnangul)
Üks lõbusamaid stseene oli Kunksmoori võitlus külmetushaigusega ja tema kiire taastumine, justkui võlu väel, eliksiiride, tinktuuride ja pulbrite abil. See juhtus nii kiiresti, et ta kaebas nukralt, et haigusest ei jäänudki füüsiliselt mitte midagi alles. Soovitan soojalt nii noortele kui ka vanematele vaatama minna! Info lavastuse kohta leiad siit.
Kutsu mind oma sündmust pildistama!