Investeerimisfestival numbrites:
osalejat:
päeva
lava
esinejat
esinemist
vabatahtlikku
Minu teine aasta ürituste fotograafina Investeerimisfestivalil
Kas tahaksid piiluda festivali kulisside taha? Siin on sinu võimalus vaadata kardina taha. Sel aastal tähistas Investeerimisfestival juba oma 10. juubelit! Olen näinud alates 2020. aastast, kuidas festival on iga aastaga suuremaks kasvanud. Siin on minu lood ja kogemused festivalilt nii fotograafi kui ka osaleja pilgu läbi.
Juba teist aastat olin üks Investeerimisfestivali kolmest fotograafist, kuuludes ligi sajapealise vabatahtlike meeskonna hulka. Fotograafide peamine ülesanne oli ürituse pildistamine, mis hõlmas ka alade, toodete ning tegevuste jäädvustamist.
Miks oli kiirus ürituse pildistamisel ülioluline?
Fotograafide tiimijuht kandis endal kõige suuremat vastutust, jäädvustades põhiliselt just neid esinemisi, mille artiklid avaldati samal päeval. Muide, Investeerimisfestivalil kirjutavad Äripäeva ajakirjanikud artikleid otse kohapeal, koguvad fotod kokku ja avaldavad artikli võimalikult kiiresti. Kiirus oli pildistamisel peamine – mida varem ajakirjanikud pildid said, seda kiiremini jõudsid artiklid lugejateni. Kõige kiirem viis ürituste fotode saatmiseks on edastada need kaamerast otse mobiili töötlemiseks ja jagamiseks (näide galeriis).
Kuidas hea korraldus ja planeerimine fotograafide tööd lihtsustab
Seda, et tegu on suure ja hästi korraldatud üritusega, näitavad juba paika pandud nimekirjad fotode edastamise põhimõtetest ning soovitud aladest, ettevõtetest ja esinemistest. Samuti on fotograafidel kindel kava planeeritavatest artiklitest, et nad teaksid täpselt, millal ja millised fotod peavad valmis olema. Planeerimisprotsess on kiire: koosolekul arutame läbi, kuidas lavasid jagada, shotlisti (soovitud fotod) ning fotode nõuded (näiteks igast esinejast on vaja viit võtet erinevatest nurkadest). Iga esitluse kohta peab olema vähemalt viis erinevat fotot. Kiireloomulised fotod peavad olema valmis paari tunni jooksul, et ajakirjanikud saaksid artiklid kiiresti avaldada.
Milline on ürituste fotograafi varustus?
Nagu öeldakse sageli fotograafias fotokaamera kohta, nii kehtib ka ürituse pildistamisel lihtne tõde – parim varustus on see, mis sul olemas on. Ei ole vaja minna poodi uut objektiivi ostma, kuid peaks valima õiged objektiivid ja kere(d) vastavalt olukorrale, et töö oleks võimalikult sujuv ja kiire. Ettevalmistamisel mõtlen läbi, mida kaasa võtta ja mida jätta maha, et kott oleks kergem ja liikumine võimalikult mugav. Lisaks tutvun hoolikalt kavaga ja nõuete nimekirjaga, et oma päeva planeerida.
Meeksonnatöö lihtsustab oluliselt ürituse pildistamist
Fotograafide väljakutsed olid minimaalsed, sest meid toetati igal sammul ja saime vihjeid, millal “midagi juhtuma” hakkab. Kuna meid oli kolm, saime hõlpsasti pildistada sündmust erinevatest nurkadest. Esimesel ja viimasel päeval, kui oli vaid üks lava, ei olnud probleemi, et midagi jääks üritusel pildistamata, sest mitu inimest katasid üht ja sama ala. Küll aga tekitasid väljakutseid olukorrad, kus toimus korraga üle kolme tegevuse. Sellistel hetkedel tegime kohapeal koostööd ja jagasime ülesanded omavahel ära.
Ürituse pildistamine ja esimesed muljed
Alustasin reedest päeva registreerimisala jäädvustamisega, kui esimesed külalised kohale jõudsid. Aga pildistasin ka tooteid, mis oli iga festivalil osaleja kingikotis.
Kõige ettearvamatum oligi Tõnis-Denis Merkuljevi ettekanne – oli teadlik, et juhtub midagi erakordset, kuid mul polnud aimugi, mis täpselt. Osalejad said esinejalt ülesande panna esmalt kirja oma eesmärgid, seejärel voltida lennuk ning lasta see lendu. Kujuta pilti – terve saalitäis rahvast lennutab paberlennukeid. Võimas!
Kui Rahakratt astus lavale, siis aimasin, et midagi põnevat on tulemas. Andreas Melts alustas laulu “Kõik nii kiirelt kulub”, proovides ka Kratti kaasata, kuid see ei õnnestunud, viimane ei võtnud vedu. Sellele järgnes meeleolukas intervjuu Rahakrati ja Mihkel Kukega, mida juhtis Katri Teller. Pärast, mida üllatas Rahakratt kõiki, tehes Äripäevale kingituse.
Vihm pani nii korraldajad kui ka fotograafid proovile
Peamine väljakutse oli kindlasti ilm – tugev sadu. Õnneks toimus üritus vabas õhus telgis ning osaliselt ka siseruumis, mis pakkus vihma eest kaitset. Laupäeva hommikul pildistasin hommikutegevusi hakkas poole meditatsiooni ajal õrnalt sadama. Kui läksin jõutrenni pildistama, sadas aga lahinal ning niimoodi vihma trotsides pidin kiiresti tagasi minema, et jõuda veel fotosid töödelda.
Tegu pole sugugi ainult investeerimisüritusega – kohapeal saab mängida nii pokkerit, rannatennist kui ka malet, teha joogat ja jõutreeninguid, mediteerida, joosta, kuulata kontserti, käia saunas ning ujuda.
Kuidas möödus festivali viimane päev fotograafi silme läbi
Festival oli täis ootamatuseid. Üheks suureks üllatuseks oli Investeerimisfestivali vastsündinud laul, mida Andreas Melts rahva kaasabil esitas. Eriti uskumatu oli see, kuidas nii esinejad kui ka kuulajad tõrkeid vastu võtsid – ühel hetkel rääkis Rahakratt lausa kahe mikrofoniga ning päeva viimast intervjuud tehti isegi ruuporitega. Publik elas sellele nii kaasa, et naeru saatel oli keeruline sõna sekka saada.
Viimasel päeval, festivali juubelile kohaselt, toodi välja suur tort. Pühapäevased esitlused olid täis emotsioone – näiteks Kristi Saare rääkis palgaküsimustest ja naiste ohvritest, mis tõi saalis esile härduse nii meeste kui naiste seas. Kui Marko Oolo oma ettekande lõpetas, tõusis kogu saal püsti – hetk, mis liigutus nii publikut kui ka esinejat ennast hingepõhjani.
Kolm päeva tööd festivali fotograafina on intensiivsed ja väljakutseid täis
Ürituse pildistamine nõuab kiiret reageerimist ja pidevat valmisolekut, kuna ootamatud hetked ja õige pildistamise nurk otsustavad tulemuse. Kuid fotograafi töö festivalil ei lõpe esinemiste pildistamisega – see on vaid pool võitu. Töö jätkub fotode sorteerimise, töötlemise ja metaandmete lisamisega, kusjuures dubleerivaid võtteid ei tohi fotograafidel olla ning fotode kiire edastamine on väga oluline, ka fotode arvule pandi piirang, seda keerulisem oli töötlus, mida suurem oli fotode valik. Kolm päeva hommikust õhtuni fotoreporteri ülesandeid täites mõistad, kui intensiivne see töö tõepoolest on.
2024. aasta festival avas sügavamad teemad ning pani rõhku kogukonna arenengule
Festivalil avastasin enda jaoks midagi ägedat – suutsin toodete pildistamisel oma ideed teoks teha ja fotograafina tohutult areneda. Julgesin rohkem initsiatiivi võtta, katsetada ja oma mõtteid teostada, mis vähendas minu hirme ja suurendas loovust. Olen väga tänulik teisetele fotograafildele ja festivalile selle võimaluse eest.
2024. aasta festival ületas kõik mu ootused – sügavad teemad, mitmekesised tegevused ja kogukonnatunnetus on märksõnad, mis mulle sündmusega seostuvad. Usun, et festival paneb inimesi rahast teisiti mõtlema, julgustades inimesi avatult rahast rääkima ja enda ümber sarnaste huvidega inimesi märkama ja nendega tutvuma. Vabatahtlikuna osalemine andis mulle võimaluse areneda fotograafina ja kogeda, kuidas üksikisku panus festivali õnnestumisele kaasa aitab.
Loe ka teiste fotode sünnilugudest siin.
